Kui aktsia teeb sinust ettevõtte osaomaniku, siis võlakiri teeb sinust laenuandja. Võlakirjad on paljude tasakaalustatud investeerimisportfellide osa, kuna need käituvad tavaliselt teisiti kui aktsiad ja aitavad portfelli kõikumisi tasandada.
Mis on võlakiri?
Võlakiri on väärtpaber, millega ettevõte, pank või riik laenab investoritelt raha ja lubab tagasi maksta:
- põhiosa (laenatud summa) kokkulepitud tähtajal ning
- intressi (nn kupongimakse) kindla graafiku alusel, tavaliselt kord või paar korda aastas.
Kui ostad võlakirja, oled sisuliselt laenuandja rollis — sinu tootlus sõltub kokkulepitud intressimäärast ja sellest, kas laenuvõtja (emitent) suudab oma kohustused täita.
Miks võlakirju kaaluda?
- Prognoositavus. Erinevalt aktsiatest on võlakirja tulevased maksed (kui emitent ei jää maksejõuetuks) juba lepingus kirjas.
- Madalam volatiilsus. Riigivõlakirjad ja kõrge krediidireitinguga ettevõtete võlakirjad kõiguvad üldjuhul vähem kui aktsiad.
- Portfelli hajutamine. Võlakirjad ja aktsiad ei liigu alati samas suunas, mistõttu nende kombineerimine võib vähendada portfelli üldist riski.
Riskid, mida arvestada
- Krediidirisk — võimalus, et emitent ei suuda intressi või põhiosa tagasi maksta. Riigivõlakirjad (nt stabiilsete riikide omad) loetakse üldiselt turvalisemaks kui ettevõtete võlakirjad, eriti madalama krediidireitinguga ettevõtete omad.
- Intressimäära risk — kui turuintressid tõusevad, langeb olemasolevate (madalama intressiga) võlakirjade turuhind, kui neid sooviksid enne tähtaega müüa.
- Likviidsusrisk — mõningaid võlakirju, eriti väiksemate ettevõtete omi, võib olla enne tähtaega raskem maha müüa ilma hinnas järele andmata.
Mis on allutatud võlakiri?
Allutatud võlakiri (subordineeritud võlakiri) on võlakirja liik, mille puhul selle omanik saab emitendi maksejõuetuse korral oma raha tagasi alles pärast seda, kui on rahuldatud kõigi tavaliste (eelisjärjekorras olevate) võlausaldajate nõuded. Seetõttu:
- kannab allutatud võlakiri suuremat riski kui tavaline võlakiri;
- maksab see üldjuhul ka kõrgemat intressi, kompenseerimaks seda lisariski.
Allutatud võlakirju emiteerivad sageli pangad, kuna need aitavad täita regulatiivseid kapitalinõudeid. Enne allutatud võlakirja ostmist tasub eriti hoolikalt tutvuda emitendi finantsseisu ja emissiooni tingimustega, kuna maksejõuetuse korral on kaotuse risk suurem kui tavalise võlakirja puhul.
Kuidas võlakirju osta?
Võlakirju saab osta mitmel viisil:
- Otse börsi kaudu maakleri vahendusel — sarnaselt aktsiatega, kui platvorm võimaldab võlakirjadega kauplemist.
- Võlakirjafondide või ETF-ide kaudu — need koondavad palju erinevaid võlakirju ühte instrumenti, pakkudes hajutatust ilma, et peaksid ise iga üksikut võlakirja valima.
- Esmasemissiooni käigus — mõned ettevõtted või riigid pakuvad uusi võlakirju otse investoritele emissiooni ajal.
Kokkuvõte
Võlakirjad ei ole “igav” investeering — need on oluline tööriist riski juhtimiseks ja portfelli tasakaalustamiseks. Algajale sobib enamasti hea krediidireitinguga riigi- või ettevõtete võlakirjade fond; allutatud võlakirjad ja madalama reitinguga emitendid sobivad pigem neile, kes mõistavad ja aktsepteerivad suuremat riski kõrgema intressi vastu.
See artikkel on loodud informatiivsel eesmärgil ega ole personaalne investeerimisnõu. Võlakirjadesse investeerimisega kaasneb risk, sealhulgas võimalus kaotada osa investeeritud rahast.