Kui otsid viisi, kuidas investeerida aktsiaturule ilma, et peaksid ise igat ettevõtet analüüsima, on indeksfond tõenäoliselt üks esimesi asju, mida tasub tundma õppida.

Mis on indeksfond?

Indeksfond on investeerimisfond, mille eesmärk on jälgida ja korrata võimalikult täpselt mõne konkreetse turuindeksi (nt S&P 500, MSCI World) koosseisu ja tootlust. Selle asemel, et fondihaldur üritaks valida “parimaid” aktsiaid, ostab indeksfond lihtsalt kõiki (või peaaegu kõiki) indeksisse kuuluvaid ettevõtteid vastavalt nende osakaalule indeksis.

Näiteks S&P 500 indeksit jälgiv fond investeerib 500 suurimasse USA börsiettevõttesse, MSCI World indeksit jälgiv fond aga tuhandetesse ettevõtetesse üle kogu maailma arenenud turgudel.

Miks indeksfond on populaarne valik

• Kohene hajutatus. Ühe fondiosaku ostmisega saad osaluse sadades või tuhandetes ettevõtetes, mitte ainult ühes.
• Madalad kulud. Kuna fond ei vaja aktiivset analüüsi ega otsustamist selle üle, milliseid aktsiaid osta, on halduskulud (nn kulumäär ehk TER) tavaliselt oluliselt madalamad kui aktiivselt juhitud fondidel.
• Läbipaistvus. Sa tead alati, mida fond enam-vähem sisaldab — see peegeldab valitud indeksi koosseisu.
• Statistiliselt tugev pikaajaline tulemus. Suur osa aktiivselt juhitud fonde ei suuda pikas perspektiivis oma võrdlusindeksit ületada, pärast kulude mahaarvamist — see on üks peamisi põhjuseid, miks paljud pikaajalised investorid eelistavad indeksfonde.

ETF vs. indeksfond

Praktikas kohtab indeksfonde enamasti kahes vormis:

• Börsil kaubeldav fond (ETF) — ostetakse ja müüakse börsil samamoodi nagu aktsiat, hinnad muutuvad kauplemispäeva jooksul.
• Tavaline (avatud) indeksifond — ostetakse ja müüakse otse fondivalitseja kaudu, tavaliselt üks kord päevas arvutatud hinnaga.

Mõlemad võivad jälgida sama indeksit — erinevus on peamiselt selles, kuidas ja kust neid ostad, mitte fondi enda strateegias.

Millele indeksfondi valides tähelepanu pöörata

• Kulumäär (TER). Isegi väike erinevus (nt 0,1% vs. 0,5% aastas) mõjutab aastate lõikes tootlust märgatavalt tänu liitintressi efektile.
• Milline indeks. Mõni fond jälgib ainult üht riiki või sektorit (suurem risk, väiksem hajutatus), teine aga laia globaalset indeksit.
• Fondi suurus ja likviidsus. Suuremad ja likviidsemad fondid on üldjuhul stabiilsemad ja kergemini kaubeldavad.
• Valuuta ja maksustamine. Fondi baasvaluuta ja selle jurisdiktsioon (nt Iirimaa või Luksemburg registreeritud fondid) võivad mõjutada, kuidas dividendid ja müügikasum sinu jaoks maksustatakse.

Kuidas indeksfondi osta?

Indeksfondi (või seda jälgivat ETF-i) saab osta maakleri või panga investeerimisplatvormi kaudu — samal viisil nagu aktsiat. Paljud investorid kasutavad indeksfonde just regulaarse, automatiseeritud investeerimise jaoks: iga kuu kindel summa samasse fondi, sõltumata sellest, kas turg on parasjagu tõusnud või langenud.

Kokkuvõte

Indeksfondid on muutnud investeerimise kättesaadavamaks — need pakuvad hajutatust, madalaid kulusid ja lihtsust, mistõttu sobivad hästi nii algajale kui pikaajalist strateegiat eelistavale kogenud investorile. Kui alles kaalud, kuhu oma esimene investeering paigutada, on laiapõhjaline indeksfond tihti mõistlik lähtepunkt.

See artikkel on loodud informatiivsel eesmärgil ega ole personaalne investeerimisnõu. Fondiinvesteeringutega kaasneb risk, sealhulgas võimalus kaotada osa investeeritud rahast.